Veebruar 2025: karjaste juhend

15.02.2025

See väljaanne on ... konfidentsiaalne. See antakse igale ametisse määratud kogudusevanemale. Kui kogudusevanem vabastatakse ametist, peaks ta andma selle raamatu koguduse teenistuskomiteele hävitamiseks ning kustutama oma seadmetest selle elektroonilised versioonid... (Eessõna, 3)

Raamat, millele käesolev postitus on sissejuhatuseks, on mõeldud Jehoova tunnistajate organisatsioonisiseseks kasutamiseks ja annab kogudusevanematele üksikasjalikke juhendeid erinevates olukordades toime tulekuks. Hõlmates endas suuremat osa kogudust puudutavaid korralduslikke ja õiguslikke küsimusi.  

Minu hinnangul on raamatu konfidentsiaalsus tunnistajate vaates “põhjendatud”. Tegemist on rumalate inimeste poolt rumalatele inimestele kirjutatud juhendiga. Raamatuga, mis peab sisaldama isegi elementaarset, sest muidu võiks see iseseisva mõtlemisvõimeta ja ühingu kirjandusest näpuga järge ajaval kogudusevanemal tegemata jääda. Seda raamatut võib sõltuvalt teemast käsitleda ka kui vastutustundetut ja hoolimatut teost, mida ei tohiks olemas olla!

Samas on vaatamata konfidentsiaalsusnõudele tegemist suhteliselt lekkekindla teosega. Märkimisväärselt palju tähelepanu on pööratud üldmuljele ja sõnakasutusele, jättes olulise ja kohati ka seadusliku poole täiesti kõrvale. Näiteks lasteahistamisejuhtumite käsitlemisel sisuliselt puudub viide kohustusele teavitada politseid, sügavate vaimse tervise ja psüühikahäirete käsitlemisel ei vajata spetsialistide abi jne. Samas tuleb juhendi järgi mitmel juhul “viivitamatult” võtta ühendust organisatsiooni vastavate osakondadega!

Kogudusevanematest on tehtud eksperdid sellistes valdkondades, mis ilmalikus paralleelmaailmas nõuavad tihtipeale vähemalt magistrikraadi. Olgu siis uuesti mainitud lasteahistamisjuhtumid või enesetapuähvardused. Üks õiguskomitee istung koguduseliikme eemaldamiseks võib olla täitsa kohtuprotsessi mõõtu koos kõigi selles osalejate, küsitluste, apellatsiooni ning kaasneva paberimajandusega. Ainult, et protsessi ei juhi ükski väljaõppe saanud kohtunik.

Väga halva mulje jätab koguduse teavitamine tehtud otsustest. Näiteks eemaldamise ja kogudusest lahtiütlemise teated (mis on sisuliselt erinevad) on 1:1 sarnased ja nii lakoonilised, et sealt on võimatu saada mingit vihjet põhjuste kohta. See omakorda tähendab, et indoktrineeritud inimene mõistab mõlemal juhul teate subjekti 100% hukka. Veelgi hullem on olukord siis kui noomitakse last väärkohelnud kahetsevat patustajat! Kuigi eesmärk on kogudust hoiatada, on teade lakooniline ega anna mingit infot: “[Isiku nimi] on saanud noomituse.”

Teravalt torkab silma vastutuse küsimus. Näiteks ei ole kogudusevanema ametisse määramisel otsustavad tema “loomupärased võimed” vaid ta peab olema “vaimne inimene”, kelle peal “tegutseb püha vaim”. Nii pannakse kohe juhendi alguses paika rõhuasetus. Vastutab kas Jumal, koguduse pea Jeesus või Püha vaim aga mitte otsuse tegija! Lihtne, eks!

Tegelikkuses on selle juhendiga kõik inimlikult pisidetailideni nii üle reguleeritud, et ei Jumala vaimul ega ka vanematel pole mingit vaba ruumi tegutsemiseks. Alati tuleb vähegi tõsisema olukorra puhul ühendust võtta kas teenistus- või juriidilise osakonnaga. Teatud küsimusi lahendab ka kogudusevanemate “boss” ringkonnaülevaataja.

Ja nagu sellest ei piisaks, aetakse segi kogudusevanemate ja koguduse tasandid. Näiteks võib juhendist leida sellise lause: “kui vanematekogu usub, et kogudusepoolsete sammude astumine on põhjendatud”. Kogudusevanemaid ei vali kogudus, see pole demokraatlik protsess! Seega, keda iganes nad esindavad, ei ole see kogudus (kardetavasti ka mitte Jumal).

Tõmbaks siia joone alla... Olen kirjutanud raamatust välja mõned näited ja avaldan need järgnevalt. Kõike ümber kirjutama ei hakka, kes soovib teemaga lähemalt tutvuda, leiab selle jubeda teose internetist.