September 2025: keskeakriis?
06.09.2025
Kas mul on keskeakriis? Olen 51 ja mitmed minu elus toimunud muudatused otsekui viitaksid sellele: teen trenni, ärritun kiiresti ja kergelt, pööran tähelepanu välimusele, kogun jalgrattaid, ostsin motika ja lõhun peresuhteid...
Samas kui ma püüan ennast ja oma tegevuste põhjuseid analüüsida, ei saa olla tegemist ainult keskeakriisiga. Kas see väide on pelgalt abitu püüd ennast õigustada? Ei usu, sest kui ma vaatan kaht suvaliselt valitud artiklit, ei suuda ma ennast neis kirjeldatud keskeakriisis mehega samastada. Näiteks...
alkeemia.ee: “Nii need päevad läevad... ning naisel on juba seitsmendat aastat kopp ees sellest, et mees ütleb pidevalt, et tal pole ägedateks tegevusteks aega, sest ta valib seda aega mitte võtta.”
marslane: Oleme naisega terve koos elatud elu võtnud ette ägedaid tegevusi ja kaasanud sellesse lapsi.
alkeemia.ee: “Mimmile järgneb või eelneb mootorratas. Mida võimsam, seda kõvemana mees end tunneb.”
marslane: Minu Kawasaki W800 oma 225 kilo, 35kW ja 773 kuubikuga küll selle kriteeriumi alla ei käi. Pigem vastab see minu arusaamale heast maitsest ning ostetud pole ta mitte “mimmi” pärast vaid tegemist on ammuse unistusega. Sportautot isegi ei plaani mitte.
alkeemia.ee: “Kompenseerivad keskealised trollid kannavad reeglina ka firmariideid. Mida suuremalt Gucci või Armani särgi peale on visandatud, seda ägedam.”
marslane: Esimene väide on paika pidanud juba kolm aastakümmet, samas maitsetud Gucci ja Armani pole kunagi kuulunud minu valikusse ega garderoobi. Suured logod on ka täiesti out.
ajakiriema.ee: “Kui nüüd tuleb noor naine – ma ei pea silmas, et ta püüab meest tahtlikult endale haarata –, siis ta kehastab mehe silmis teatavat probleemitut puhtust ja süütust ning selle asemel et olemasolev suhe sügavamale tasemele viia, kiputakse looma uut. Kindlasti on see kergem, põnevam ning mis põhiline – see on uus algus.”
marslane: ??? Mis asi see siin “kergem ja põnevam” on? Kas tõesti on keskeas mehele uue elukaaslase leidmine ainult ja ainult “riist ees, reha otsa astumise” küsimus? Aga inimesed, aga tunded? Kas need on välistatud?
Kas keskiga tähendab siis automaatselt ka iseendale valetamist? Mida arvata ajakiriema.ee artiklis sõnastatud mõttest, et “eluterve inimene hakkabki ühel hetkel oma isiku, rolli ja eesmärkide üle järele mõtlema”?
Kas keskaekriis on ainult mehe probleem või sellega seotud ka tugivõrgustik, sest sama allikas kirjutab: “Tõeline lahendus on see olukord läbi töötada. Selleks aga puuduvad vahendid ja eeskujud. Puudub vastav kontseptsioon.” Ja nii puudub tihti ka perekonna ja lähedaste toetus, kes on juba ammu enne väidetavat kriisi ise eemaldunud, olles nii osa põhjusest ega oska ka kriisi sattunud mehele pakkuda muud kui süüdistusi stiilis “sitapea” ja “haige inimene”.
Aga muidugi on lihtsam jääda järgmise alkeemia.ee väite juurde: “Mees, kelle elus on suhe armsamaga, pere ja töö tasakaalus, ei hakka kunagi neljakümneaastaselt poisikesena käituma ega vaja enda ellu poole nooremat bimbot, motikat või mõnda kolmandat imevigurit oma mehelike puuduste kompenseerimiseks.” Sõnakasutus ei jäta kahtlust, mis on õige, sest “armsam” on vastandatud “nooremale bimbole, motikale ja imevigurile”, mille abil mitte ei teostata ennast vaid "kompenseeritakse" puuduolevat. Inimest endiselt pole!
Või on tõde hoopis ebapopulaarses väites, et “suurem osa “keskeakriise” kujutab endast inimesi kes lõpuks ütlevad ausalt välja selle mida tahavad mitte ei käitu nii nagu neilt oodatakse.” Või siis pole keskeakriisi üldse olemas nagu kah arvatakse, on ainult "stabiliseerunud isiksused"...
Avafoto: Samir Ali