November 2025: Küng, Ford ja Dunlap
27.11.2025
Leidsin vanu faile kustutades oma arvutist teksti, mille päritolu ma enam ei mäleta aga vist on see pärit Raymond Franzi raamatust "Südametunnistuse kriis". Kust iganes, väärt üle lugemist, tõlkimist ja avaldamist oli see materjal igal juhul.
"Minu arvates on see üks meie aja kummalisemaid jooni, et mõned kõige rangemad meetmed isikliku südametunnistusvabaduse väljendamise piiramiseks on tulnud usulistelt rühmitustelt, kes olid kunagi tuntud südametunnistuse vabaduse kaitsjatena.
Seda illustreerivad kolme mehe näited – igaüks neist on oma religioonis tuntud usuteadlane, kusjuures igaühe neist olukord jõudis kulminatsioonini samal aastal. Üks kirjutas üle kümne aasta raamatuid ja pidas regulaarselt loenguid, esitades seisukohti, mis olid suunatud tema religiooni võimustruktuuri südamiku vastu.
Teine pidas loengu rohkem kui tuhandele inimesele, milles vaidlustas ühe oma religioosse organisatsiooni õpetuste võtmekuupäeva ja selle olulisuse Piibli prohvetiennustuste täitumisel.
Kolmas ei teinud selliseid avalikke avaldusi. Tema ainsad väljaütlemised seoses vaadete erinevusega piirdusid isiklikes vestlustes lähedaste sõpradega.
Kuid nende meeste suhtes ette võetud ametlike meetmete rangus vastavate religioossete organisatsioonide poolt oli pöördvõrdeline nende tegude tõsidusega. Kusjuures suurima ranguse allikas oli vastupidine sellele, mida võiks eeldada.
Esimene kirjeldatud isik on roomakatoliku preester Hans Küng, Lääne-Saksamaa Tübingeni ülikooli professor. Kümme aastat hiljem tegeles tema avameelse kriitikaga, sealhulgas kategooriliste vastuväidetega paavsti ja piiskoppide nõukogude doktrinaalse ilmeksimatuse suhtes, Vatikan ise ning võttis selle tulemusel temalt 1980. aastal ära ametliku staatuse katoliku teoloogina. Siiski jäi ta edasi preestriks ja ülikooli oikumeenilise uurimisinstituudi juhtfiguuriks. Isegi preestriks õppivad üliõpilased ei allu tema loengutel osaledes kiriklikule distsipliinile.
Teine on Austraalias sündinud seitsmenda päeva adventistide professor Desmond Ford. Tema kõne tuhandele ilmalikule kuulajale California kolledžis, milles ta vaidlustas adventistide õpetuse 1844. aasta kohta, viis kirikliku kuulamiseni. Fordile anti kuus kuud puhkust, et ta saaks valmistada ette oma kaitse ja 1980. aastal kohtusid temaga sada kiriku esindajat, kes veetsid umbes viiskümmend tundi tema ütlusi kuulates. Kiriku ametnikud otsustasid ta seejärel eemaldada õppejõu ametist ning vabastada kiriklikust ametist. Vaatamata asjaolule, et ta oma vaated avaldas ja rääkis neist ka edaspidi jätkuvalt adventistide ringkondades, ei heidetud teda kirikust välja (excommunicated).
Kolmas mees on Edward Dunlap, kes oli mitu aastat Jehoova tunnistajate ainsa misjonikooli, Gileadi Vahitorni Piiblikooli registripidaja, samuti organisatsiooni Piibli sõnastiku (Aid to Bible Understanding [nüüd Insight on the Scriptures]) peamine kaastöötaja ja selle ainsa Piiblil põhineva kommentaari (Commentary on the Letter of James) autor. Ta väljendas oma erinevaid seisukohti teatud õpetuste suhtes ainult pikaajaliste sõpradega peetud eraviisilistes vestlustes. 1980. aasta kevadel kohtus temaga salaja viiest mehest koosnev komitee, kellest ükski ei kuulunud organisatsiooni juhtkonda ja küsitles paar tundi tema seisukohtadega seoses. Pärast rohkem kui neljakümne aasta pikkust koostööd vallandati Dunlap töölt, tõsteti välja kodust ülemaailmses keskuses ning eemaldati organisatsioonist (disfellowshipped).
Seega näitas religioosne organisatsioon, mis paljude jaoks on pikka aega olnud äärmusliku autoritarismi sümbol, suurimat sallivust oma dissidentliku õpetaja suhtes; samas kui organisatsioon, mis on olnud eriti uhke oma võitluse üle südametunnistuse vabaduse eest, näitas seda kõige vähem."
Avafoto: Carlos Almeida