Mai 2025: maailm mida pole

04.05.2025

“Me ei saa lapsi kasvatada selles maailmas kus me ise kasvasime, sest seda maailma pole olemas.“

Nii ütleb ühel hommikul köögis abikaasa mingi vestlusteema jätkuna. Tegemist on üldtuntud põhimõttega ja kõik kes seda kuulevad, noogutavad tavaliselt tunnustavalt!

Mitte marslane... Jään hoopis mõttesse, sest midagi siin otsekui ei klapi. Tõepoolest, maailm on muutunud aga miks? Kes või mis selle muutumise põhjustas ja milles see muutumine seisneb?

Sest kes muudab maailma? Maailm ju ei muutu kui me seda ise ei muuda. Lapse maailm ei kao kui täiskasvanud ei hävita nähtusi oma lapsepõlvest ega loo uusi, mis olukorda drastiliselt muudavad.

Ja me muudame ja hävitame tungiva vajaduseta. Raha nimel oleme valmis tegema mida iganes, arendama mida iganes, töötama kelle jaoks iganes. Ikka selleks, et igal õuel oleks mitu sõiduautot, et peredel oleksid suvekodud, et saaksime käia kaugetel maadel reisimas, et lastel oleks olemas kõik, Nike tossudest Netflixi tellimuseni.

Küsimus on seega hoopis selles, et nii öeldes väldime vastutust ning õigustame oma tegusid kiirustamisel, hõivatusel, lihtsustamisel, mugavdamisel... Oleme vanematena osa sellest muutusest ja tagame endale südamerahu keele paindlikkust kasutades.

Aga selline umbisikulises tegumoes rääkimine on omane muuseas ka näiteks Jehoova tunnistajatele. Kuskil on alati keegi nimetu isik, kes peab käituma meie sõnade järgi, kes on süüdi aga mitte meie ise. Kuigi oleme ise muutunud maailma loonud, keeldume oma süüd ja osalust tunnistamast või isegi mainimast.

Aga kõik on õige - maailm on muutunud. Tõsi on ka see, et üks inimene ei muuda midagi. Aga see ei tähenda ju seda, et laseme kõigel minna ja harjutame ennast mõtteviisiga sellest, kuidas asjad meie ümber iseenesest korda lähevad? Kasvõi mõtteharjutusena, kasvõi tasakaalustamaks seda üha suureneva kiirusega muutuvat maailma...

Avafoto: Michael Morse