Juuli 2025: Taavet ja Batseba

06.07.2025

Taaveti ja Batseba lugu piiblis on minu jaoks olnud üks suur mõistatus. Seda eriti Jehoova tunnistajate selgituste käsitluses. Olen püüdnud mõista miks see on meie jaoks kirja pandud ja püüan oma arusaama selgitada. Abiks artikkel ajakirjast Vahitorn (w05 15/5 lk 31), kus on vastus lugeja küsimusele: “Miks Taavetit ja Batsebat abielurikkumise pärast ei hukatud, nende vastsündinud poeg aga suri?”

Neile, kes seda lugu ei tea olgu siis öeldud, et kuningas Taavetile hakkab meeldima teise mehe naine. Ta toob naise oma paleesse ja on temaga keelatud vahekorras, millest naine jääb rasedaks. Kuna rasedust naise mehele omistada ei õnnestu, laseb Taavet mehel lahingus hukkuda (kusjuures seda viimast, suurimat kuritegu, artikkel üldse ei käsitle!). Seejärel abiellub naisega. (2. Saamueli 11)

Viidatud Vahitorni artikkel väidab järgmist:

• "Abielurikkumise puhul oli ette nähtud surmanuhtlus ja Iisraeli kohtumõistjatel polnud õigust sellist pattu andestada."
• "Tõeline Jumal näeb südamesse ja võib patu andestada, kui selleks on tema meelest alust....Jehoova kindlasti nägi, milliste süümepiinade käes Taavet vaevles ja et ta kahetses siiralt. Seetõttu otsustas ta patustajatele andestada."
• Samas suhtest sündinud “laps jäi haigeks ja suri” vaatamata Moosese seaduse põhimõttele: „Lapsi ärgu surmatagu isade pärast.”
• Lapse surm oli Jehoova põhjustatud, sest “poja surm võis aidata Taavetil ka selgemini mõista, kui väga kurvastas Jehoovat see, et ta Batsebaga patustas”.
• "Võime olla kindlad, et Jehoova lahendas selle asja õiglaselt, sest tema „tee on laitmatu”"

Vaatamata sellele, et “Jehoova tee on laitmatu”, öeldakse sõnaselgelt, et Jehoova rikkus kaks korda omaenese kehtestatud seadust aga ka tegutses vastuolus oma armastava loomusega.

Sest kas tõesti oli ainult Taaveti südametunnistus väärt sinna sisse pilgu heitmist? Kas ta oli ainus abielurikkuja iisraeli kohtumõistmise ajaloos, kes oma tegu siiralt kahetses? Või kas nad olid Batsebaga ainsad abielurikkujad, kes sooritasid oma teo siirast armastusest (emotsioon mille olemasolu või puudumist piibel ei maini)?

Ja kuna me ei mõista ligilähedaseltki kuidas Jehoova sündmusi juhib, on lapse surma talle omistamine olemuslikult väär. Sest Jumal on armastus, Jumal on tarkus! Kas armastaval ja targal Loojal pole tõepoolest muud võimalust anda elu õppetundi kui süütult olevuselt elu võttes? Selles valguses kõlab tunnistajate väide “kui selle juhtumiga oleks tegelenud inimkohtumõistjad, siis oleksid elu kaotanud nii vanemad kui ka emaihus olev laps” lihtsalt küündimatult.

Minu arvates peitub Taaveti ja Batseba loo mõistmise võti hoopis Jeesuse vastuses variseride küsimusele Moosese seaduse suurima käsu kohta. “Ta vastas: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” See on suurim ja esimene käsk. Teine, selle sarnane, on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” Neil kahel käsul põhinevad Moosese seadus ja prohvetiraamatud.”” (Matteuse 22:34-40)

Moosese seaduse mõte Jeesuse sõnade kohaselt pole kunagi olnud abielurikkujate surma mõistmine vaid halastus, andestus, mõistmine ja armastus. Seepärast on Taaveti lugu näiteks mitte tema suurest kahetsusest vaid Jumala ärateenimata lahkusest. Sest mida tähendas Taaveti kahetsus Batseba tapetud abikaasale kuid pole olemas pattu, mida Jumal ei saaks andestada! Sama oleks võinud igal ajahetkel üles näidata mistahes kuritegu käsitlevad iisraeli kohtunikud. Aga Jehoova tunnistajatele sobib artikli käsitlus tõepoolest imehästi, jääb ära ise mõtlemise vajadus.

Avafoto: Jessika Arraes