Jaanuar 2026: fake it until you make it
25.01.2026
Mäletan kooliaastaid ja seda, et aeg ajalt tuli käia kooli arsti kabinetis süsti saama. Mille vastu need süstid olid enam ei mäleta aga seda tsirkust, mis arsti ukse taga toimus, mäletan hästi. Seal tegid muidu tublid poisid ennast lolliks. Näiliselt pingevaba vaidluse käigus kaubeldi ennast järjekorras tahapoole. Juba toona käis see mulle närvidele, sest sain aru, et vähem kui tunni jooksul saame kõik selle süsti kätte ja mis mõte sellisel venitamisel on. Läksin esimesena...
See suhtumine on mind sealtpeale olemuslikult saatnud. Kui midagi kardad, ma ju kartsin samuti, on kõige parem oma hirmuga silmitsi seista ja see ära teha. Olgu selleks siis esinemine suure publiku ees, ülevaade tööandja või äripartneri esindajatele, hambaarsti vastuvõtt või võõras kohas juhatuse küsimine. Oma hirmude maskeerimine on kindlasti marslase võtmeoskus. Olukorrad, kus paljud näevad bravuurikat ja julget mind, ei ole tihti muud kui võitlus iseenda hirmude ja kompleksidega.
Olen aastaid püüdnud oma lastele eelnevat selgitada. Et minu avatud suhtlusviis ei ole alati märk avatusest ja soovist suhelda, vaid olla sammu võrra eespool võimalikust ebameeldivast olukorrast või selle tagajärjest. Et kontrollida olukorda! Et kontrollida hirmu! Sest millegipärast on nii, et väline omadus kiputakse kõrvalseisjate poolt üle kandma sisemiseks tugevuseks või põhjalikult omandatud oskuseks.
Tahtsin need mõned mõtted kirja panna seoses täna saabunud mailiga healt koostööpartnerilt, kes mind ühe värske ideekavandi teostuse juures abistab. Ta kirjutas: “Mis puudutab su võimekust, siis eks sa ise tead kindlasti paremini, aga minu filosoofia on, et kui sul hing ikkagi asjas sees on, siis küll oskused järgi tulevad (fake it until you make it).”
See “fake it until you make it” mõjus mulle shokina, sest tundsin, et nii hästi pole ükski lause minu olemust ja tegemisi tänaseni kokku võtnud! Oma hirmudest jagu saamine algabki ju sellest, et astud neile vastu ja võitled kuni võitluse käigus saadud kogemus annab oskused, seeläbi enesekindluse ja miks mitte ka professionaalsuse. Seda on minu karjääris korduvalt juhtunud, et see nn. teesklus konventeerub päeva lõpuks oskuskapitaliks, lugupidamiseks, eduks, sissetulekuks...
Ja selline “teesklus” ei ole pettus senikaua kuni “hing asjas sees on”! Teisisõnu “teeseldes” hingega oled sisuliselt sama hea ja ehk paremgi kui see, kellel on oskused aga kelle tegevuses pole “hinge”. Sest üks (väga) tahab ja teeb, teine lihtsalt teeb.
Avafoto: Karolina Grabowska