Jaanuar 2025: sünnipäev

31.01.2025

Täna on minu abikaasa 50. juubel. Jehoova tunnistajad ei tähista sünnipäevi ega tee sel päeval kingitusi. Mina tähistan ja teen. Miks?

Sest:

• ma pole enam Jehoova tunnistaja.
• see on ilus verstapost ebatäiusliku inimese eluteel, millega mõõta möödunud aega, vaadata tagasi ja tähistada.
• mulle meeldib inimestele rõõmu valmistada ja kingitusi teha, näha naeratust oma lähedaste näol.
• sünnipäeva pidamine pole mulle kohustus vaid võimalus, pean sünnipäevi ja teen kingitusi kui mul on selleks tuju ja tahtmine.
• ma mõistan lapsevanemana, et lapse sünni, ja siit edasi mõtet arendades, iga kalli inimese sünnipäev, ei saa ununeda.
• see on ka päev neile, kes tavaliselt ei hooli, et näidata oma hoolivust (kasvõi näiliselt) ja sünnipäevalapsega ühendust võtta.
• see pole enam aasta(kümne)id olnud minu jaoks tabu.
• ma pole kunagi aru saanud, mis on sünnipäeva ja pulma-aastapäeva sisuline erinevus, kui mõlema puhul on keskpunktis inimene, tähistatakse ja tehakse kingitusi.
• piibel ei keela kuskil sünnipäevade tähistamist vaid näitab parimal juhul, kui ohtlik võib olla nende (ja muude tähtpäevade) tähistamine.
• kuigi ma mõistan, miks piibli sõnul on surmapäev tähtsam kui sünnipäev (Koguja 7:1), ei tähenda see keeldu vaid näitab tähtsuse järjekorda.
• minu jaoks on sünnipäev ammu kaotanud oma paganliku tähenduse ja muutunud ilmalikuks tähtpäevaks nagu ka haigutades käe suu ette panek on lihtsalt viisakuse küsimus.
• ma ei taha sarnaneda Jehoova tunnistajatega, kes räägivad kuidas kingitusi tuleb teha sõltumata päevast aga tegelikkuses ei tee neid kunagi!

Üks Vahitorn kirjutas: “Kui mõni meile kallis inimene on surnud, ei unusta me teda, ükskõik kui kaua sellest ka möödas pole. Ja tavaliselt elustab just surma-aastapaev kauneid mälestusi, mis temaga seostuvad.”

Aga mina ei taha lähedast meenutada hauakääpal tema kondihunnikul vaid ka siis kui ta elab ja on olemas.

Avafoto: Ylanite Koppens