Jaanuar 2025: marslane

14.01.2025

Ray Bradbury raamat "Marsi kroonikad", on olnud üks mu lemmikuid hetkest kui klassivend Peeter seda mulle soovitas ja ma selle läbi lugesin. Raamatus on lugu nimega "September 2005: Marslane" (lk. 128 kui võtta aluseks 1974 aasta Mirabilia).

See on lugu marslasest, kes saab võtta endale selle inimese kuju, keda need, kelle vahetus läheduses ta viibib, kõige enam taga igatsevad. Umbes nii...

«Ja nüüd oli selge, mis oli juhtunud. Tom silkas üksinda läbi kuuvalgete tänavate, möödus inimestest. Politseinik nägi üht kogu mööda lipsamas. Ta pöördus kanna peal ringi, põrnitses möödujale näkku, hüüdis nime, alustas tagaajamist. «Pea kinnil» Ta nägi kurjategija nägu. Kogu tee kordus sama lugu, mehed siin, naised seal, öövaht, raketipiloot. See kiire kogu tähendas neile kõike, kõiki samastamisi, kõiki isikuid, kõiki nimesid. Kui palju erinevaid nimesid oli hüütud viimase viie minuti jooksul? Kui palju erinevaid nägusid kujundatud Tomi näole, kõik valed?»

Kõik valed... Inimeste ootused ja nende järeleandmatus oma soovides näha kedagi neile olulist määrasid marslase saatuse. Keegi ei saanud midagi, kõik jäid ilma...

Avafoto autor on Kaupo Kikkas ja kui ma seda pilti koos teiste sama seeria meisterlikke portreedega nägin, meenusid mulle kohe Ray Bradbury ja Tom. Võib olla polnudki autori lugu pelgalt fantaasia? Kas keegi üldse tahab näha "marslase" nägu või näeme "marslases" eelistatult ennast?

Selline võiks olla marslane.ee keskkonna põgus sissejuhatus...

Avafoto: Kaupo Kikkas