Jaanuar 2025: Malawi vs Mehhiko
26.01.2025
Mehhiko vs Malawi juhtum on üks ilmekas näide “Jumalast juhitud” teokraatliku Jehoova tunnistajate organisatsiooni topeltstandarditest, mille rakendamine tõi ühes maailma otsas endaga kaasa kirjeldamatud õudused ja teises tippjuhtkonna tasandil toetatud korruptsiooni. Lugesin mõlemast juhtumist esmakordselt Raymond Franzi raamatust ja tahtsin häbi pärast maa alla vajuda. Selliseid näiteid Vahitornidest ei leia...
60-ndatel pidid Mehhiko kutsealused mehed läbima ühe aasta jooksul kindlaksmääratud perioodi sõjalist väljaõpet. Registreerudes sai registreeritu tunnistuse ehk “kartilla”, kuhu oli märgitud iganädalastest sõjaväeõpetuse tundidest osavõtt. Selle kontroll-lehe täitmine oli ebaseaduslik ja karistatav, kui registreeritu ei viibinud tegelikult kohal. Kuid ametnikele sai selle varjamiseks altkäemaksu anda ja paljud mehed Mehhikos nii ka tegid. Kohaliku harubüroo sõnul oli see ka Mehhiko Jehoova tunnistajate seas tavaline praktika. Seda vaatamata asjaolule, et kõik sellisel moel endale tõendi hankinud mehed arvati automaatselt reservteenistusse!
Miks on see oluline? Nimelt on Jehoova tunnistajate organisatsiooni seisukoht sõjaväe liikmelisuse kohta olnud alati identne liikme positsiooniga "poliitilises" organisatsioonis. Mõlemal juhul loetakse igaüks, kes midagi sellist teeb, automaatselt “eemaldatuks”. Samas oli Mehhiko harubüroo välja selgitanud, et kõik tunnistajad, kes olid saanud altkäemaksu andes sõjaväeteenistuse läbimise tunnistuse, paigutati nüüd sõjaväe esimesse reservi! Malawis asunud tunnistajad riskisid vägistamise, elu ja jäsemete, kodude ja maadega, et järgida organisatsiooni poolt oma riigi suhtes võetud seisukohta. Kuigi Mehhikos sellist ohtu ei kaasnenud, kohaldati seal ülimalt leebet poliitikat. Seal võisid tunnistajatest mehed kuuluda armee reservi ja olla sellele vaatamata piirkonna- või ringkonnaülevaatajad, isegi Peeteli pere liikmed (erinevad Jumala teenimise vormid organisatsioonis)!
Veelkord, Malawis peksti ja piinati tunnistajaid, vägistati naisi, hävitati kodusid ja põlde ning terved perekonnad põgenesid teistesse riikidesse – sest nad olid otsustanud jääda kindlaks organisatsiooni seisukohale, et ühe parteiga diktatuuris oleks parteikaardi eest maksmine olnud moraalselt reeturlik. Samal ajal andsid tunnistajatest mehed Mehhikos sõjaväeametnikele altkäemaksu, et nood täidaksid tunnistuse, mis väitis, et nad on täitnud oma sõjaväeteenistuskohustuse. Ja seda kõike organisatsiooni tippjuhtkonna teadmisel ja heakskiidul! Sest kui Mehhiko vennad kohalikku harubüroosse läksid, järgisid sealsed töötajad Ühingu nõuandeid ega öelnud midagi, mis viitaks sellele, et see tegevus oleks vastuolus organisatsiooni standardite või isegi Jumala Sõna põhimõtetega!
Ja ka see pole veel kõik! Raamatus selgitab R.Franz kuidas Mehhikos toimunu võis olla seotud lihtlabase ärihuviga ehk siis ajendatuna soovist säilitada organisatsiooni kinnisvara Mehhikos. Aga sellest mõni teine kord, kui üldse. Minu jaoks oli see raamat, sealhulgas Malawi ja Mehhiko olukordade kirjeldus, kaalukeeleks kahtluste osas, mis olid tekkinud ammu. Kui Jumala organisatsioon on olemas, siis mitte sellisel kujul.
Postituse koostamisel on kasutatud endise juhtiva kogu liikme Raymond Franz kirjutatud raamatut "Crisis of Conscience: The story of the struggle between loyalty to God and loyalty to one’s religion.". Leheküljed: 175, 179-180, 183. Kindle väljaanne.
Avafoto: Towfiqu barbhuiya