Detsember 2025: Jonathan Rose juhtum

22.12.2025

See kuidas Jehoova tunnistajad käsitlevad koguduseliikmete poolt toimepandud seksuaalkuritegusid, on keeruline teema, mida olen mitmel korral siin käsitlenud. Olgu alljärgnev veelkord tõestuseks, et seksuaalkuritegude varjamise näol ei ole tegemist väljamõeldisega ning et küsimus pole ainult mustades lammastes, keda võib leida kõikjalt. Küsimus on organisatsiooni ja selle juhtide äärmiselt küünilises suhtumises. 

Täispika artikli leiad thirdsector.co.uk keskkonnast, mina täiendan seda kohati väga kantseliitlikus sõnastuses ülevaadet oma märkustega. Tsitaadid kaldkirjas.

Heategevuskomisjoni (edaspidi HTK) näol, kelle aruandel artikkel põhineb, on tegemist Ühendkuningriigi “sõltumatu, ministeeriumivälise valitsusasutusega, mis vastutab parlamendi ees” ning kelle ülesannete hulka kuulub “otsustamine, kas organisatsioonid on heategevuslikud ja kas need tuleks registreerida”. Pikemalt loe SIIT.

HTK uuris Manchesteri New Mostoni Jehoova tunnistajate koguduse (edaspidi “heategevusorganisatsioon") praktikat laste väärkohtlemise süüdistuste käsitlemisel ning leidis, et see on ebapiisav. “Komisjon alustas heategevusorganisatsiooni uurimist pärast seda, kui neile teatati, et Jonathan Rose ilmub 2012. aasta augustis kohtusse süüdistatuna seksuaalkuritegudes, mis pandi toime 2002. aastal, enne kui temast sai heategevusorganisatsiooni usaldusisik.” Täpsustan, ilmselt tähendab usaldusisik siin kas koguduse teenistusabilist või koguduse vanemat, pigem viimast.

Kohtuasja tulemusel mõisteti Jonathan Rose “2013. aasta oktoobris süüdi kahes sündsusetus rünnakus, talle määrati üheksa kuud vangistust ja ta kanti eluks ajaks seksuaalkurjategijate registrisse.” Kuid kohtuprotsessil selgus, et “heategevusorganisatsiooni usaldusisikud olid teadnud tema kohta esitatud sarnasest kaebusest aastast 1995”, millest HTK-d ei teavitatud!

Lihtsustatult öeldes olid New Mostoni koguduse vanemad teadlikud J.Rose varasematest seksuaalkuritegudest kuid varjasid neid komisjoni ja ilmselt ka koguduse liikmete eest. Veelgi enam, tuginedes eeltoodule, sai J.Rose eesõigused koguduses vaatamata oma 1995 aga ka 2002 aastal sooritatud kuritegudele! See saab olla võimalik ainult juhul kui tema kuritegudele vaadati läbi sõrmede!

Igal juhul “alustati uus uurimine, mille käigus avastati, et pärast süüdimõistvaid kohtuotsuseid viisid kiriku vanemad, kes on sisuliselt heategevusorganisatsiooni usaldusisikud, Rose'i vastu läbi sisemise "kogudusest väljaheitmise" menetluse, et teha kindlaks, kas ta tuleks kirikust välja visata.

Menetluses osalesid tema kaks ohvrit, kes olid nüüdseks täiskasvanud, 2014. aasta aprillis koguduse saalis toimunud koosolekul, kus neid kahte ja veel üht naist, kes oli esitanud Rose'i vastu varasemaid seksuaalse väärkohtlemise süüdistusi, küsitleti toimunu kohta. Rose, kes oli 2014. aasta märtsiks vanglast vabanenud, sai selle menetluse raames ja seitsme heategevusorganisatsiooni koguduseliikme ees küsitleda kolme väidetavat ohvrit. 

Komisjoni aruandes öeldakse, et neil on tõendeid selle kohta, et kohtumised kestsid üle kolme tunni, mille jooksul esitati väidetavatele ohvritele sobimatuid küsimusi, sealhulgas Rose'i enda poolt.”

Kujutage nüüd seda olukorda ette, kus vägistatud ja kuritarvitatud ohvreid küsitleb kurjategija ise, sundides ohvreid kordama läbielatut detailides ning seda kuulab seitse kogudusevanemat! Seda koosolekut nimetavad Jehoova tunnistajad “õiguskomiteeks” kuigi õigusega pole seal midagi tegemist. 

Eelnevale tuginedes tegi HTK järgmised järeldused:

• heategevusorganisatsioon oli süüdi "tõsistes puudustes" kaitse seisukohast ning kogudusest eemaldamise menetluse tunnistajad "talusid sobimatut, alandavat ja lugupidamatut küsitlemist"
• heategevusorganisatsiooni usaldusisikud "ei suhelnud komisjoniga avalikult ja ausalt" ning ei teatanud komisjonile seksuaalse väärkohtlemise väidetest kui tõsisest juhtumist.
• usaldusisikud ei arvestanud ja ei käsitlenud piisavalt võimalikke lojaalsuskonflikte usaldusisikute kogus ega pidanud piisavat kirjalikku arvestust otsustusprotsessi kohta, mida kasutati Rose'i tekitatud riski haldamiseks heategevusorganisatsiooni abisaajatele.

Teisisõnu käitusid Jehoova tunnistajad asjatundmatult, kurjategijat ja kuritegusid varjates, valetades, ohvreid alandades ning nende usaldust kuritarvitades. Ja kuigi Jehoova tunnistajad väidavad artikli lõpus vastupidist, näitavad arvukad sarnased juhtumid selle organisatsiooni silmakirjalikkust, küünilist ja isegi kuritahtlikku olemust. 

Seepärast on hea, et “komisjonil on käimas seadusjärgne uurimine Suurbritannia Vahitorni Piibli ja Traktaatide Seltsi (Watch Tower Bible and Tract Society of Britain) kohta, et uurida lähemalt selle kehtestatud lastekaitsepoliitikat ja -protseduure, kuna neid kasutavad kõik Inglismaa ja Walesi Jehoova tunnistajate kogudused.” Äkki suudetakse nii veel mõni selline varjamise juhtum päevavalgele tuua.

Avafoto: lavastus