Aprill 2025: nagu lind õpib oma laulud

27.04.2025

Leidsin raamatust “Mister Fred” sellised Fred Jüssi sõnad:

“Minu käest on sageli küsitud: mida teha selleks, et lähendada lapsi loodusele? Ma ei oska midagi vastata. Laske lapsed loodusesse lahti! Las nad katsuvad rohtu, las nad kuulevad tuult, las nad jooksevad paljajalu, las nad külmetavad natuke ja las nad higistavad. Ei maksa neid poputada, las nad olla seal, nad võtavad looduse iseenesest omaks. Nii nagu lind õpib oma laulud.”

Oleme viimased 16 aastat elanud maal. Poeg oli neljane kui kolisime ja tüdruk sündis siin. Lähimad kaks naabrit jäävad 500 meetri kaugusele ja kuigi kinnistu on ümbritsetud põldudega, jääb nende taha mets ja raba. Päris mets, mitte metsaks kutsutud puudesalu või lepik. Päris raba, mitte märg koht metsas.

Aastate jooksul oleme üritanud oma lapsi kaasata kõigesse, millega ise maal tegeleme. Oleme kasvatanud kartulit, pidanud peenramaad, teinud küttepuid, niitnud, trimmerdanud, riisunud, istutanud, põletanud, ladunud, ehitanud ja nii edasi. Aga mitte ainult.

Oleme ka koos meelt lahutanud. Käinud ratastega ujumas, võtnud ette pikki kanuuretki kodujõel, jalutanud, suusatanud, kelgutanud, lasknud vibu, loopinud lendavat taldrikut, sukeldunud meres, hulkunud metsas ja matkaradadel ja nii edasi ja nii edasi...

Oleme oma “lapsed loodusesse lahti” lasknud ja võime öelda, et ka nii targa mehe nagu Fred Jüssi soovitus lihtsalt enam ei toimi. Midagi on läinud kaduma. Loodus ei köida enam, sest lapsed käituvad nagu bumerang. Lased lahti ja hetke pärast on ta toas tagasi. Nad ei taha ‘katsuda rohtu, kuulda tuult, joosta paljajalu, külmetada natuke ega higistada’. Nad tahavad jõuda autoga punktist A punkti B, nad tahavad arvutimänge, telerit, telefoni, rakendusi, Netflixi, Instagrammi ja TikTok’i. Sest “nii nagu lind õpib oma laulud” on nad selle uue maailma võtnud “iseenesest omaks”.

Avafoto: Krivec Ales