Aprill 2025: Krabat
26.04.2025
Krabat oli sellest lummatud. “Ma küsin, milleks me üldse enam töötame, kui kõike on võimalik nõidumise abil saavutada, mida meie oma kätega peame korda saatma!” hüüdis ta.
“Kindlasti,” ütles Tonda. “Aga mis sa arvad, kas sul varsti niisugusest elust villand ei saaks! Ilma tööta: pikka aega seda välja ei kannata — muidugi, kui sa ei taha varem või hiljem põhja minna.”
Tsitaat on pärit Otfried Preußleri raamatust “Krabat”, kus peategelane satub Musta Maagia kooli ning omandab seal nõidumise oskused.
Raamat on kirjutatud aastal 1971 Lääne-Saksamaal. See pole kes teab mis ammu aga siiski veel ajal kui kirjaniku sünnimaal Tšehhis, toona kommunistlikkus Tšehhoslovakkias, oli käsitöö tänu reziimi tagurlikkusele ilmselt üldlevinud. Tõenäoliselt ka Saksa FV-s. Eestis olid siis alles veel maavanaemad, loomapidamine, algeline tehnika ja mudased taluõued, kõik see millest ühes varasemas postituses kirjutasin.
Raamatu tegevus toimub Kolmekümneaastasest sõjast räsitud Saksamaal. See sõda toimus aastatel 1618-1648. Maavanaemasid polnud veel tekkinud, sest valdav osa rahvast elaski maal. Ja kui klassikalise eraloomapidamise üle 70-ndate Lääne-Saksamaal võiks isegi vaielda, siis 17. sajandi algus ainult seda oligi. Kõike tehti ise, töö täitis inimeste elud ja vahetevahel jäi sellestki puudu.
Hoolimata eelkirjutatust tähendas tööst loobumine kirjaniku jaoks aastal 1971 ning raamatu peategelase jaoks millalgi 17. sajandi esimeses pooles “põhja minemist”. Kehtis arusaam, et tööd tuleb teha, ilma selleta pole me keegi.
Täna saavutab suurema osa inimkonnast oma eesmärgid “nõidumise abil”. Meil on ülikeerukad (kodu)masinad, isesõitvad autod, internet, arvutid, telefonid, robotniidukid, droonid, nutikellad, AI ja nii edasi ja nii edasi, mille toimimisest me midagi ei mõista. See on suurema osa inimeste jaoks nõiakunst selle sõna otses tähenduses, “kõike on võimalik nõidumise abil saavutada”. Ainus millest me aru ei saa, on see, et niimoodi “ilma tööta: pikka aega seda välja ei kannata — muidugi, kui sa ei taha varem või hiljem põhja minna.”
Avafoto: Bradley Hook