Aprill 2025: kohalikud vajadused
14.04.2025
Jehoova tunnistajate nädalasisestel koosolekutel on üheks programmiosaks “Kohalikud vajadused”. Kuigi nime järgi võiks oodata, et räägitakse jooksvatest probleemidest, inimsuhetest korralduslike küsimusteni, on valdavalt tegemist etteantud abstraktse käsitlusega, millel puudub igasugune kokkupuude kohaliku usueluga!
Kutsusin korduvalt kodukoguduse kogudusevanemaid pöörama tähelepanu kohaliku koguduse reaalsetele vajadustele. Omavahelistele suhetele, sõnakasutusele, läbikäimisele, üksteise toetamisele jne. “Sõber” kogudusevanem kuulas, noogutas, oli päri aga midagi ei juhtunud. Jäi nii nagu on olnud aegade algusest ja nagu nähtub alljärgnevast sõnumivahetusest:
MARSLANE: Kohalikud vajadused. Splein pidas kõne. Kutsus kõiki Ameerikasse uude külastuskeskusesse.
KUULANE: Lähme siis vä?
MARSLANE: Mul tekkis “kohalikke vajadusi” kuulates vandenõuteooria. Mulle tundub, et nende juhendite kaudu mida selleks programmiosaks antakse, takistatakse teadlikult kohapealsetest probleemidest kõnelemast. Sellist harjumust ju pole ja ka oskus kohalikest vajadustest rääkida puudub. Ja võib ka öelda, et kohalikke vajadusi ei ole, sest on õiged ja valed inimesed. Valed lükatakse välja ja mis vajadusi võiks arutada õigetega.
Et ühest küljest on meil programmiosa “kohalikud vajadused” aga reeglina on selleks teema ette antud. Miks?
KUULANE: Kusjuures jah. Kui sa nii ütled, siis mõtlesin ükskord "kohalike" vajaduste ajal, et ei mäletagi millal kohalikest vajadustest räägiti. Siis oli ka mingi video
MARSLANE: On olnud aga väga harva ja siis on ka teemad pigem formaalsed. Midagi konkreetset ei puudutata. Reeglina vaatame kohalike vajaduste ajal filmi sellest kui hästi kõik on.
KUULANE: nii on
Mismoodi saab olla “kohalik vajadus” Ameerika uue külastuskeskuse külastus? Piisab pilgust saali, et näha seal kõiki neid pensionäre, koristajaid ja töötuid, kellele selline info on nagu hane selga vesi? Kättesaamatu nii selles kui kümnes järgnevas elus, kui need peaksid samamoodi välja nägema! Ja isegi kui see raha oleks olemas, eksisteerib koguduses palju pakilisemaid murekohti kui lõbusõit Ameerikasse, mis küll eelistatult maha vaikitakse.
Ilmselt on küsimus siiski usalduses ja selles, et kuskil teatakse liigagi hästi, kui olematu on kohaliku otsustaja tase ning keegi pole huvitatud selle pandoora laeka avamisest...
Avafoto: jw.org